MEIL IMAVERES ON ÜKS VAHVA MAJA,
MIS TÄIS ON RÕÕMSAID KILKEID, NAERUKAJA .
VIIB HOMMIKUTI SINNA LASTE TEE –
EKS ARVAKE, MIS TORE KOHT ON SEE!
PALJU ÕNNE, MEIE ARMAS LASTEAED – 33!
SELLEAASTASED VAHVAD RÜHMADE KINGITUSED!
SEOSES KOROONAVIIRUSE LEVIKUGA RIIGIS TULEB ARVESTADA JÄRGMISTE MEETMETEGA
HOOLIGEM ÜKSTEISEST NING PÜSIGEM TERVED!
KOROONAVIIRUSE TÕKESTAMISE ENNETUSMEETMED IMAVERE LASTEAIAS
Igapäevaelu korraldamisel juhindume eelkõige COVID-19 leviku tõkestamise olulistest ennetusmeetmetest Järva valla haridusasutustes, samuti terviseameti, teadus- ja haridusministeeriumi ning Vabariigi Valitsuse meetmetest ja soovitustest.
LAPSE VÕI TÖÖTAJA HAIGESTUMINE
COVID-19 on uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud viirushaigus. Koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu, mida nakatunud inimene on puudutanud või millele on nakkusega piisakesed sattunud. Koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu ja peavalu. Kõige sagedamini esinevad palavik, köha ja hingamisraskused. Haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva. Oluline on hoida inimeste vahelised kontaktid minimaalsed.
Infot COVID-19 kohta: https://www.kriis.ee/et, https://www.ee/et/koroonaviiruse-abc
Lapse haigestumine
Kui lapsel avalduvad lasteaias viibimise ajal respiratoorsed sümptomid (köha, palavik, nohu vm), siis tuleb laps isoleerida. Haiguskahtlusega lapsega kokku puutuvate inimeste arv viia miinimumini. Isoleeritud lapsele peab olema tagatud järelevalve kuni vanem lapsele järele tuleb. Kui lapse terviseseisund enne vanema kohale jõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.
Töötaja haigestumine
Lasteaias kohapeal haigestunud töötaja peab COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks ette panema kaitsemaski, teavitama haigestumisest direktorit/kolleegi ning lahkuma esimesel võimalusel lasteaiast. Haigestumisjuhtumi puhul tuleb konsulteerida perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile ning käituda vastavalt juhistele.
Tegutsemine Covid – 19 diagnoosi korral
Lapsevanem, lasteaia töötaja või Terviseamet teavitab lasteaeda, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust. Lasteaed teavitab juhtunust selle rühma liikmeid ja vanemaid. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.
Terviseameti regionaalosakond võtab lasteaiaga ühendust ja teavitab kinnitatud COVID-19 diagnoosist ning selgitab välja inimesed, kes olid haigestunuga sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis. Lasteaed osutab kaasabi.
Lähikontaktseid teavitab Terviseamet ning nad peavad jääma koju isolatsiooni 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud lasteaia töötajad ja lapsed võivad jätkata oma tavapärast elu, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
Kui mõnes rühmas tuvastatakse haigestumine, siis läheb haigestunuga kokku puutunud rühm kaheks nädalaks karantiini.
Kui õpetajal tuvastatakse COVID-19, siis temaga lähikontaktis olnud õpetajad ja lapsed jäävad kaheks nädalaks karantiini.
Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus täiskasvanu või laps:
COVID-19 diagnoosi kinnituse korral peab koheselt sulgema ruumid, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud laps või töötaja on viibinud.
Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine (sh uksekäepide, prügikast ja kraanisegisti, lauad jne) vastavalt Terviseameti puhastus- ja desinfitseerimise soovitustele. Ruumid on lubatud avada 48 tunni möödudes ruumide sulgemisest tingimusel, et ruumide nõuetekohasest desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 6 tundi. Kui pole võimalik kindlaks teha pindu ja ruume, mis võivad olla COVID-19 viirusega saastunud, tuleb hoone sulgeda 72 tunniks.
Laps või töötaja võib lasteaeda naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet talle laekuvate andmete alusel. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet ja maakondlik kriisikomisjon, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Sama seadus ütleb, et lasteaia pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.
Töötajate asendamine
Töökorraldust ja töötajate asendamist koordineerib direktor. Tema haigestumise korral koordineerib tööd õpetajate seast määratud asendaja.
Teabevahetus
Teabevahetuseks kasutatakse lasteaia kodulehte, Eliisi- i keskkonda, Facebooki, teateid välisuksel. Meediapäringutele vastab ainult lasteaia direktor, kes annab pidajaga või Terviseametiga kooskõlastatud infot.
Kontaktid
Direktor Heidi Arula – 5232408
Õpetaja Ülle Laarmaa – 55609544
Õpetaja Lilian Okas – 58309417
Olulised kontaktid väljaspool lasteaeda
Perearsti nõuandetelefon 1220
Koroonaviiruse infotelefon 1247
Hädaabinumber 112
HOIA mobiilirakenduse www.hoia.me abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist!
LASTEAIAS KÄIVAD VAID TERVED LAPSED, PERSONAL, VANEMAD – HAIGUSNÄHTUDEGA TULEB KOJU JÄÄDA!
HOOLIGEM ÜKSTEISEST NING PÜSIGEM TERVED!
OLULISED KONTAKTID VÄLJASPOOL HARIDUSASUTUST
Järva Vallavalitsuse infotelefon 5341 3625
Hariduse spetsialist 5306 1650
Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon 5690 0353 või
5690 0340
Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon 1247
Perearsti nõuandetelefon 1220 või 634 663
HOIA mobiilirakendus abil saad kiiresti teada www.hoia.me
võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga,
võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise
kaitseks. Laadi rakendus alla ja aita paigaldada
ka oma lähedastele.
Kriis.ee korduma kippuvad küsimused – üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus
LASTEAIALAPSE, ÕPILASE VÕI TÖÖTAJA HAIGESTUMINE
LÄHISKONTAKTIKS LOETAKSE OLUKORDA, KUS TÄISKASVANU VÕI LAPS
Nakatumiskordaja on arvuline näitaja, mis väljendab uute nakatunute hulka 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul.
ÕPILANE KOOLIS /DISTANTSÕPPEL
KOOLIS
DISTANTSÕPPEL
KOLM STSENAARIUMI EHK TEGEVUSJUHIST
I VARIANT ehk TAVAOLUKORD: nakatumiskordaja ei ületa 25, rakendavad koolid üldisi hügieeninõudeid ja võimaluse korral õpilaste hajutamist.
II VARIANT ehk 50% DISTANTSÕPE: kui nakatumiskordaja on vahemikus 25-50 või riiklikult kehtestatud hädaolukorra puhul, rakendub koolides 50% hajutamise ja osalise distantsõppe nõue. Koolide või klasside täituvust püütakse hoida kuni 50% tasemel. Esmalt tagatakse kontaktõpe I ja II kooliastme õpilastele ja HEV õpilastele. Kasutatakse hajutamist, koolid koostavad oma juhised hajutatuse tagamiseks.
III VARIANT ehk 100% DISTANTSÕPE: kui nakatumiskordaja ületab 50 või riikliku eriolukorra puhul või kui lasteasutuses on COVID-19 haigestunuid 10% või enam, rakendub koolides täieliku distantsõppe nõue. Kool on suletud ja osaline kontaktõpe toimub vajaduspõhiselt ainult HEV õpilastega lähtudes kokkulepetest ja kavast.
Nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Kui haridusasutuses on üle 10% õppijatel tuvastatud COVID-19, kaalub Terviseamet asutuse sulgemise vajadust. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist.
Iga valla haridusasutus koostab 10. septembriks oma plaanid tavapäraseks õppetööks, osaliseks ja täielikuks distantsõppeks.
HEAD LAPSEVANEMAD!
Kõige värskema info viiruse leviku ja selle tõkestamise kohta leiab Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus
Kuidas end kaitsta?
Pese tihti käsi
Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse.
Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.
Järgi hingamisteede hügieeni
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasilevimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.
Väldi kontakti
Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks köha või aevastavad inimesed. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.
Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis kõiki tuttavaid ei ole soovitatav kallistada.
Väldi silmade, nina ja suu katsumist
Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi.
Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).
Kui sul on kerged hingamisteedehaiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas
Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus kuni oled tervenenud.
Ära tarbi toorest või väheküpsetatud loomseid produkte
Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima ja tooteid. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.
Neljapäeval, 2.mail külastas lasteaeda Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Sündmusest olid elevil nii väikesed kui suured. Presidenti oodati juba väravas. Jalutuskäigu ajal sai räägitud maja saamisloost ja sellest, miks see kannab Mõmmi nime. Külalised uudistasid lasteaia suurt õueala, Mõmmipere madalseiklusrada ja Mõmmi skulptuuri.
Saalis näidati presidendile juubeliaastaks valminud lapivaipa ja pildinäitust Imavere külast. Direktor Heidi rääkis lasteaia hetkeseisust, tegemistest ja traditsioonidest. Seejärel suunduti rühmaruumidesse, kus president vestles laste ja õpetajatega. Pikemalt peatuti Müramõmmi rühmas. Lapsed näitasid presidendile mänguasju ja rääkisid oma mängudest ja tegemistest. Ringkäik lõppes lasteaia tegevustoas asuvas Eesti nurgas.
Pärast ringkäiku koguneti taas saali, kus lauldi üheskoos presidendi ja kõigi külalistega lasteaia laulu. Lapsed lugesid veel vahva luuletuse Eestimaast. Lasteaiapere poolt kingiti presidendile pisikene karukene, lasteaia logoga märk, kaart ja meepurk. President tänas lasteaiaperet oma raamatuga „Hoiame Eestit!“ ja kahe suure korvitäie maasikatega.
Presidendi külaskäiku jääb meenutama ühispilt ja presidendi head soovid lasteaia külalisteraamatus. Kohtumine presidendiga oli suur au ja rõõm kogu lasteaiaperele!
Juubelituju lõid seebimullid ja pidulik supp
„Ma väike kaisumõmm, sest olen kõige väiksem ma.
Ma maru-müramõmm, siin mängin, õpin, targaks saan.
Siin elab lõbus, töökas mõmmipere, kes tulijaile lahkelt ütleb tere!“ – hõiskasid laulda Imevere lasteaia Mõmmi mudilased. Põhjuse laulda andis sünnipäev. „See pole tavaline sünnipäev, vaid juubel,“ selgitas lasteaia direktor Heidi Arula. „Meie lasteaed avati 30 aastat tagasi – kas seda on vähe või palju?“ „Palju!“ hõiskasid lapsed vastu.
Direktor Heidi arvas, et täpselt parasjagu, et jutustada oma lugu. „See on rõõmus maja, siin on rõõmsad lapsed ja rõõmsad teod,“ ütles ta.
„Siin ei õpita jonniteadust, siin on sõprus, siin on headus,“ laulsid lapsed.
Mõmmi nime kannab lasteaed 1998. aastast saati, kui kõik lasteaiad hakkasid endale nimesid võtma. Lasteaia 10. sünnipäeva peol luges vallavalitsuse korralduse anda lasteaiale Mõmmi nimi ette Mõmmi ise! „Mõmmi ehk Ivo Eensalu käis meie lasteaeda ka avamas ja oli kohal 5. ja 10. sünnipäeval,“ täpsustas Arula.
Arula ütles, et lasteaias on kolm rühma, praegu 53 last alates 1,5 eluaastast, ja 16 töötajat.
Paarikümne aastaga on maja üsna mõmmiliseks muutunud: seintel on loendamatu arv suuri ja väiksemaid mõmmisid, mõmmi on ka lasteaia lipul, särkidel, tasside ja sünnipäevatoolil.
Viimane suurem investeering tehti viis aastat tagasi, kui uuendati lasteaia köök. Kuid igal aastal lisandub midagi uut. Näiteks 2016. aastal valmis tüdrukutele tosin komplekti Pilistvere kihelkonna rahvarõivaid ja kõigile seiklushimulistele madalseiklusrada, saab ronida ja pugeda. „See oli helesinine unistus. Käisin sarnast vaatamas Luunjas, Valtus, Tallinnas – miks siis mitte meil? Rada teha maksis ligi 9000 eurot, kuid nüüd seiklejaid jagub. 2017. aasta sügisel saime koostöös MTÜ Imavere spordiklubiga ka välijõusaali,” tõi Arula mõned näited.
Eelmisel aastal valmis tubane omaetteolemise nurk või sõbraga koosolemise nurk või mõtlemise nurk – lapsed on ise need nimed pannud.
Mõmmid on saanud ka kiita. Näiteks 2014. aastal osalesid nad kahe algatusega (tammetõrude kogumise ja jääkmaterjalidest meisterdamisega) keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursil, kuhu laekus kokku 187 algatust ja anti välja 26 auhinda kuues kategoorias. Meisterdasid pered kodus ja kasvatajad lasteaias ning mõmmid pälvisidki tiitli „Keskkonnakäpp 2014“.
Aastate jooksul tehtu on lasteaia tublid õpetajad kogunud paksudesse kroonikakaustadesse.
Küsimusele, milline on hea lasteaiaõpetaja, teab Arula vastust: „Soe inimene, kes tuleb tööle rõõmuga. Loov. Positiivse ellusuhtumisega ja avatud uuendustele. Hea suhtleja igal tasandil, aga kõige tähtsam ikka lastega – laps peab oleme õnnelik ja siit hea tundega koju minema.“ Just täpselt sellised kolleegid Arulal ongi. Õnneks on lahenenud ka õpetajate palgamure.
Uudiseid on ka. Sellest aastast on lapsed Mõmmi lasteaeda oodatud juba kell 7 (seni kell 7.30). Jaanuari lõpuni käis juba tavaks saanud väikeste leiutajate konkurss, selle aasta teema on „Kingitus Eestile”.
Sünnipäeva muutis põnevaks Mullmeister, kes püüdis suurtesse seebimullidesse ka lapsed. Lõunaks valmis kokatädi Silval aga pidupäeva seljanka.
Arnika Tegelmann, Järva Valla Leht – veebruar 2018
MÕMMIPERE MADALSEIKLUSRADA
Imavere lasteaia õuealale on kerkinud vahva madalseiklusrada, et pakkuda põnevat ning arendavat tegevust lastele. Rada võimaldab lastel harjutada eelkõige tasakaalu, täpsust ja harjuda kõrgusega. Teatavasti on lastel olemas loomulik huvi ronimise ja turnimise vastu ning seiklusrada on suurepärane vahend iseenda proovilepanekuks.
Mõmmipere seiklusrada koosneb 7 platvormist (0,5-0,8m kõrgusel, 10 elementi kogupikkusega ca 57,5 meetrit), mis on omavahel ühendatud erinevate tross-sildadega. Viimasel seiklusraja etapil saavad lapsed sooritada õhusõidu mööda trossi.
Seiklusraja ehitas 3park OÜ, kelle rajatud on näiteks Nõmme, Valgeranna, Pirita Seikluspark, lisaks üle 20 madalseiklusraja lasteaedadele ja külakeskustele. Seiklusraja ehitus toimus vastavalt standardile EN 15567-1, lisaks on arvestatud mänguväljakute standartiga EN 1176-1:2008. Puudele on rada kinnitatud viisil, mis ei vigasta neid ja on kooskõlas Keskkonnaametiga.
Seiklusraja ehitamisele aitasid kaasa: Imavere vald, Imavere jahimehed, Stora Enso Eesti AS Imavere Saeveski, Graanul Invest AS, San Revilo AS, Felkman OÜ, Hiiehaldjas OÜ, Imavere Soojus OÜ, Hanna Miia ja Helena Marii Haljas, lapsevanemad.
Suur-suur tänu kõikidele toetajatele suure ja vahva unistuse täitumise eest! See on heategu, mis paneb laste silmad kohe kindlasti särama!
Seiklusrada on eelkõige Imavere lasteaia laste kasutuses. Kõigile ronimishuvilistele on rada avatud esmaspäevast reedeni alates 17:30-st ning laupäeviti ja pühapäeviti. Seiklusrada on mõeldud kuni 10-aastastele lastele.
Vahva ja ohutu seiklemise tagamiseks on kehtestatud reeglid. Seiklusrada on videovalve all.
MÕMMIPERE MADALSEIKLUSRAJA REEGLID
SEIKLUSRADA ON MÕELDUD KUNI 10-AASTASTELE LASTELE!
SEIKLUSRADA ON VIDEOVALVE ALL!