NELJAPÄEV, 14.VEEBRUAR     “SÕPRA TUNTAKSE HÄDAS” (SÕBRAPÄEVA MÄNGUPIDU)

NELJAPÄEV, 21.VEEBRUAR     “OMA KOLLE ON KULDA VÄÄRT!” (RAHVAMÄNGUHOMMIK)

* 18.-28.VEEBRUAR     RAHVUSKULTUURI NÄDAL

* VANADE ASJADE NÄITUS

Rahuloluküsitluse 2018 tagasiside

Juubelituju lõid seebimullid ja pidulik supp

„Ma väike kaisumõmm, sest olen kõige väiksem ma.

Ma maru-müramõmm, siin mängin, õpin, targaks saan.

Siin elab lõbus, töökas mõmmipere, kes tulijaile lahkelt ütleb tere!“ – hõiskasid laulda Imevere lasteaia Mõmmi mudilased. Põhjuse laulda andis sünnipäev. „See pole tavaline sünnipäev, vaid juubel,“ selgitas lasteaia direktor Heidi Arula. „Meie lasteaed avati 30 aastat tagasi – kas seda on vähe või palju?“ „Palju!“ hõiskasid lapsed vastu.

Direktor Heidi arvas, et täpselt parasjagu, et jutustada oma lugu. „See on rõõmus maja, siin on rõõmsad lapsed ja rõõmsad teod,“ ütles ta.

„Siin ei õpita jonniteadust, siin on sõprus, siin on headus,“ laulsid lapsed.

Mõmmi nime kannab lasteaed 1998. aastast saati, kui kõik lasteaiad hakkasid endale nimesid võtma. Lasteaia 10. sünnipäeva peol luges vallavalitsuse korralduse anda lasteaiale Mõmmi nimi ette Mõmmi ise! „Mõmmi ehk Ivo Eensalu käis meie lasteaeda ka avamas ja oli kohal 5. ja 10. sünnipäeval,“ täpsustas Arula.

Arula ütles, et lasteaias on kolm rühma, praegu 53 last alates 1,5 eluaastast, ja 16 töötajat.

Paarikümne aastaga on maja üsna mõmmiliseks muutunud: seintel on loendamatu arv suuri ja väiksemaid mõmmisid, mõmmi on ka lasteaia lipul, särkidel, tasside ja sünnipäevatoolil.
Viimane suurem investeering tehti viis aastat tagasi, kui uuendati lasteaia köök. Kuid igal aastal lisandub midagi uut. Näiteks 2016. aastal valmis tüdrukutele tosin komplekti Pilistvere kihelkonna rahvarõivaid ja kõigile seiklushimulistele madalseiklusrada, saab ronida ja pugeda. „See oli helesinine unistus. Käisin sarnast vaatamas Luunjas, Valtus, Tallinnas – miks siis mitte meil? Rada teha maksis ligi 9000 eurot, kuid nüüd seiklejaid jagub. 2017. aasta sügisel saime koostöös MTÜ Imavere spordiklubiga ka välijõusaali,” tõi Arula mõned näited.

Eelmisel aastal valmis tubane omaetteolemise nurk või sõbraga koosolemise nurk või mõtlemise nurk – lapsed on ise need nimed pannud.

Mõmmid on saanud ka kiita. Näiteks 2014. aastal osalesid nad kahe algatusega (tammetõrude kogumise ja jääkmaterjalidest meisterdamisega) keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursil, kuhu laekus kokku 187 algatust ja anti välja 26 auhinda kuues kategoorias. Meisterdasid pered kodus ja kasvatajad lasteaias ning mõmmid pälvisidki tiitli „Keskkonnakäpp 2014“.

Aastate jooksul tehtu on lasteaia tublid õpetajad kogunud paksudesse kroonikakaustadesse.

Küsimusele, milline on hea lasteaiaõpetaja, teab Arula vastust: „Soe inimene, kes tuleb tööle rõõmuga. Loov. Positiivse ellusuhtumisega ja avatud uuendustele. Hea suhtleja igal tasandil, aga kõige tähtsam ikka lastega – laps peab oleme õnnelik ja siit hea tundega koju minema.“ Just täpselt sellised kolleegid Arulal ongi. Õnneks on lahenenud ka õpetajate palgamure.

Uudiseid on ka. Sellest aastast on lapsed Mõmmi lasteaeda oodatud juba kell 7 (seni kell 7.30). Jaanuari lõpuni käis juba tavaks saanud väikeste leiutajate konkurss, selle aasta teema on „Kingitus Eestile”.
Sünnipäeva muutis põnevaks Mullmeister, kes püüdis suurtesse seebimullidesse ka lapsed. Lõunaks valmis kokatädi Silval aga pidupäeva seljanka.

Arnika Tegelmann,  Järva Valla Leht – veebruar 2018