Maikuu sündmused

ESMASPÄEV, 7.MAI KELL 10:00    RATTAPÄEV KOOS LÕVI LEOGA (kaasa rattad, pähe kiivrid!)

NELJAPÄEV, 10.MAI  kell 15:15     LASTELAVASTUS „MUINASJUTT PÄEVAL MAGAVAST KUNINGATÜTREST“ (Keila Miku-Manni Lasteteater, pilet 3 eurot)

 

NELJAPÄEV, 17.MAI KELL 16:30     KEVADKONTSERT “MAI KÄIB LAULDES MÖÖDA AASA” 

28.–31.MAI MÕMMIPERE KEVADPÄEVAD (mängupäev, matk + piknik, laat)

NELJAPÄEV, 31.MAI KELL 16:30     LÕPETAJATE PIDU „TUULT TIIBADESSE!“

* Rühmade mängupeod „Emme, tule mängi minuga!“

* Kevadine spordipäev

* Lasteaias ööbimine (vanem aiarühm)

 

Juubelitervitus

EESTIMAA                                                                                                            

H.Vilep

PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI,                                                                                                                              

LÄTI PIIRIST MERENI,                                                                                                                          

IGAST LAPSEST PUNAPÕSKSEST                                                                                                      

KUNI SUURE PERENI –

KÕIK SEE KOKKU ON ME KODU,                                                                                                         

SEE ON MEIE EESTIMAA.                                                                                                              

KAARDI PEALT VÕIB ÄRA VÕTTA,                                                                                            

SÜDAMEST EI KÄTTE SAA!

Head Eesti tarkused

TUBLIDUS EI TULE TÖÖTA, OSAVUS EI HOOLETA

 TUBLIKS SAAB SIIS, KUI PALJU TÖÖD TEHA. TEISI PEAB AITAMA,                                                           

OSAVALT ASJU PARANDAMA. OSAVAKS SAAB SIIS, KUI HÄSTI                                                 

PALJU HARJUTAD JA ÕPID. TUBLI JA OSAV OLLA ON HEA TUNNE,                                        

 SIIS RÕÕMUSTAD EMA JA ISA.

KES PÜÜAB KÕIGEST VÄEST, SAAB ÜLE IGAST MÄEST

KUI TAHAD MIDAGI VÄGA SELGEKS SAADA JA KUI SA HÄSTI                                     

PÜÜDLIK OLED, ON SEE VÕIMALIK. SELLEKS TULEB KATSETADA                                                             

JA HARJUTADA. SA PEAD ÄRA PROOVIMA KÕIK ASJAD,                                                   

MIDA EI OSKA. KARTA EI TOHI.

 KÜLVAD HEAD, SAAD HEAD

SA PEAD TEISTEST HOOLIMA JA NEID AITAMA. HÄID TEGUSID                                           

PEAB TEGEMA, SIIS ON KÕIGIL HEA MEEL JA TUJU. EMMET                                                    

JA SÕPRU PEAB AITAMA, LOOMADE EEST HOOLITSEMA.

NAER ON TERVISEKS

NAER ON TERVISEKS, SEE TEEB MEELE HEAKS JA RÕÕMSAKS.                                  

NAERUGA ON SINU SEES PAREM TUNNE. SEE TULEB TERVISELE                                          

KASUKS JA SIIS ON SÜDAMEL KA HEA.

KUS HÄDA NÄED LAITA, SEAL TULE JA AITA

KUI KEEGI VAJAB ABI, SIIS PEAB KOHE APPI MINEMA. TEISTE                               

ÄPARDUSTE ÜLE EI TOHI NAERDA. SA EI TAHA, ET SINUL                                                                     

ENDAL MINGI ÕNNETUS VÕI HÄDA JUHTUKS.

MIDA ÜKS EI VÕI, SEDA ÜHEKSA VÕIVAD

SUURT KIVI EI JÕUA ÜKSINDA LÜKATA, AGA ÜHEKSA INIMEST                             

SUUDAVAD. ÜHEKSAL ON ÜHEKSA KORDA MÕISTUST ROHKEM                                            

KUI ÜHEL INIMESEL JA NAD SAAVAD KOOS RASKEID                                                

ÜLESANDEID JA TÖÖD TEHA. SÕBRAD PEAVAD ÜKSTEIST AITAMA,                                            

ÜKSI EI SAA ALATI HAKKAMA.

MIDA EI SAA JÕUGA, SEDA SAAB NÕUGA

PEAB KORRALIKULT LÄBI MÕTLEMA, MIDA SA TEED.                                                             

KÕIKE EI SAA JÕUGA TEHA. NÄITEKS SUURT KIVI EI SAA                                             

MUSKLITEGA ÄRA VIIA, TULEB TRAKTOR VÕI KRAANA TUUA.                                             

NÕU ON NAGU AJU, SEE ON INIMESE TARKUS.

KUI TAHAD, ET SUL SÕPRU OLEKS, OLE ISE SÕBRALIK

PEAB OLEMA LAHKE JA ASJU JAGAMA. OMA SÕPRU PEAB                                              

AUSTAMA, SIIS NAD HOIAVAD JA KAITSEVAD SIND KA.                                                                

KUI SA ISE SÕBRALIK EI OLE, POLE SUL ÜHTEGI SÕPRA.                                                        

SIIS ON INIMESE ELU KURB.

KORDAMINE ON TARKUSE EMA

KUI TAHAD MIDAGI SELGEKS ÕPPIDA, PEAD HARJUTAMA                                                          

JA KORDAMA. SEE TEEBKI TARGAKS. PEAB TEGEMA ASJU,                                                  

MIDA EI OSKA, IGA PÄEV PALJU KORDI.  PEAB AABITSAST                                         

KORDAMA, SIIS SAAD KOOLIS HÄID HINDEID. TÖID,                                                                  

MIDA EI OSKA, PEAB KA KORDAMA, NÄITEKS JUBA 5-AASTASELT.

KUIDAS SINA TEISTELE, NÕNDA TEISED SINULE

KUI OLED LAHKE JA LAENAD TEISTELE OMA ASJU,                                                                    

SIIS NEMAD ANNAVAD SULLE KA OMA ASJU. KUI AGA                                                      

OLED PAHA, NÄITEKS LÖÖD TEISI, SIIS NEMAD VÕIVAD                                                    

SULLE SAMA TEHA. SEE EI OLE ÜLDSE NALJAKAS. SA PEAD                                            

OLEMA KÕIKIDE VASTU HEA, SIIS ON TEISED INIMESED KA.

SEE ON TARK, KES RUMALAT EI NAERA

KUI MÕNI TEEB LOLLUSI, SIIS EI TOHI NAERDA. MUIDU TA                                                        

TEEB VEEL ROHKEM. ISE OLED KA SIIS SAMA RUMAL.                                                            

PEAD ÜTLEMA, ET NII EI OLE ILUS TEHA, ET SEE SEGAB                                                          

TEISI INIMESI.

KUI TAHAD LIUGU LASTE, PEAD KA KELKU VEDAMA

TEISED EI PEA SINU EEST ASJU TEGEMA, NÄITEKS KELKU                                                

VEDAMA. SA VIID KELGU RASKELT MÄE OTSA JA ALLES                                                        

SIIS SAAD LIUGU LASTA. KÕIGEPEALT TÖÖ JA SIIS LÕBU.                                         

VEDAMINE ON TÖÖ, LIUG ON LÕBU.

MIS ÜHE MEELEST KULD, SEE TEISE MEELEST MULD

IGAÜKS PEAB ERINEVAID ASJU TÄHTSAKS. ÜKS TAHAB                                                       

AINULT RAHA,  TEISEL ON AINULT RÕÕM JA PUHAS SÜDA.                             

 INIMESEL VÕIB KULDA OLLA, AGA TA EI HOOLI TEISTE                                             

TUNNETEST JA ASJADEST.

PÄRAST ÄIKEST PAISTAB PÄIKE

SEE EI TÄHENDA AINULT ILMA. KUI KAKELDAKSE                                                                      

JA RIIELDAKSE, SEE ON NAGU ÄIKE. KUI ÄRA LEPITAKSE,                                                      

ON NAGU PÄIKE JA VIKERKAAR. KUI MIDAGI TEED                                                                                                        

HALVASTI JA PÄRAST LÄHEB JÄLLE HÄSTI.

 ÕIGE SÕBER KAALUB ENAM KUI KULD

SÕBRAD ON PAREMAD KUI KULD. KULD VÕIB OTSA SAADA,                                          

NÄITEKS RAISKAD POES ÄRA. SÕBRAD EI KAO, SA EI TOHI                                               

AINULT NENDEGA TÜLLI MINNA. KULD EI LOHUTA SIND,                                                    

 HEA SÕBER LOHUTAB.

ELU ON LÜHIKE, VIHA ÄRA PEA

KUI VIHANE OLED VÕI VIHA PEAD, ELAD VÄHEM. NÄITEKS                                              

HÄRRA PUU OLI VIHANE JA TA LENDAS ÕHKU, AINULT KÄND                                                                

JÄI JÄRELE. ELU ON TEGELIKULT PÄRIS PIKK,                                                                          

VÕIB 100 AASTAT KA OLLA.

TÄNASIDA TOIMETUSI ÄRA VISKA HOMSE VARNA

ASJAD PEAB TÄNA ÄRA TEGEMA, HOMME ON JÄRGMISED                                                 

ASJAD. KUI SA JÄTAD TÄNA TOIMETUSED TEGEMATA,                                                                 

ON SUL HOMME HUNNIKUTE VIISI ASJU TEHA. NII VÕIB                                               

KORRALAGEDUS TULLA. NÄITEKS PRÜGIRIDA, KUI EI KORISTA.

KEL ON HUVI, SAAB KÕIK, MIS TA TAHAB

KUI KELLEGIL ON HUVI SAADA NÄITEKS POLITSEINIKUKS,                             

TULETÕRJUJAKS, AKROBAADIKS, SIIS TA ÕPIB JA SIIS TA                                                    

SAABKI SELLEKS. MÕNEL LAPSEL ON HUVI LEGODE VASTU,                                               

AGA EMME EI OSTA. SIIS TA LEIDURIKS EI SAA. HUVI PEAB                                                  

IKKA VÄGA SUUR OLEMA, ET ASJU SAADA.

LIND ARMASTAB OMA PESAKEST JA LAPS OMA KODUKEST

KÕIK ARMASTAVAD OMA KODUKEST – INIMESED, LOOMAD,                                 

LINNUKENE. SEST KES EI TAHAKS OMA KODUKESES ELADA?                                             

OMA KODUS ON KÕIGE PAREM. SEAL ON EMA JA ISA, VEND JA ÕDE,                                 

KEDA SA KÕIGE ROHKEM ARMASTAD. OMA KODUS ON KÕIGE                                             

LEMMIKUMAD ASJAD. LINNUPESAS ON KÕIGE LEMMIKUM                                       

LINNUPOEG JA VAHEL VIHMAUSSID KA. KODU PESAS PEAB                                              

OLEMA PEREKOND.

 IGAÜKS ON OMA ÕNNE SEPP

SA PEAD ISE TEGEMA ASJU, MIS SIND RÕÕMSAKS TEEVAD.                                          

NÄITEKS TRENNI TEGEMA JA SPORTI, SIIS OLED TERVE                                                        

JA ÕNNELIK. SA PEAD OLEMA NII, ET SUL ON PALJU SÕPRU.                                                

KÕIGE ROHKEM SAAD SA ISE TEHA, ET ÕNNE OLEKS.                                                           

ÕNNE ON VAJA, ET RÕÕMUS OLLA JA KAUA ELADA.

Tarkusi seletasid Marumõmmi rühma lapsed

Mõmmipere juubelipidu

Juubelituju lõid seebimullid ja pidulik supp

„Ma väike kaisumõmm, sest olen kõige väiksem ma.

Ma maru-müramõmm, siin mängin, õpin, targaks saan.

Siin elab lõbus, töökas mõmmipere, kes tulijaile lahkelt ütleb tere!“ – hõiskasid laulda Imevere lasteaia Mõmmi mudilased. Põhjuse laulda andis sünnipäev. „See pole tavaline sünnipäev, vaid juubel,“ selgitas lasteaia direktor Heidi Arula. „Meie lasteaed avati 30 aastat tagasi – kas seda on vähe või palju?“ „Palju!“ hõiskasid lapsed vastu.

Direktor Heidi arvas, et täpselt parasjagu, et jutustada oma lugu. „See on rõõmus maja, siin on rõõmsad lapsed ja rõõmsad teod,“ ütles ta.

„Siin ei õpita jonniteadust, siin on sõprus, siin on headus,“ laulsid lapsed.

Mõmmi nime kannab lasteaed 1998. aastast saati, kui kõik lasteaiad hakkasid endale nimesid võtma. Lasteaia 10. sünnipäeva peol luges vallavalitsuse korralduse anda lasteaiale Mõmmi nimi ette Mõmmi ise! „Mõmmi ehk Ivo Eensalu käis meie lasteaeda ka avamas ja oli kohal 5. ja 10. sünnipäeval,“ täpsustas Arula.

Arula ütles, et lasteaias on kolm rühma, praegu 53 last alates 1,5 eluaastast, ja 16 töötajat.

Paarikümne aastaga on maja üsna mõmmiliseks muutunud: seintel on loendamatu arv suuri ja väiksemaid mõmmisid, mõmmi on ka lasteaia lipul, särkidel, tasside ja sünnipäevatoolil.
Viimane suurem investeering tehti viis aastat tagasi, kui uuendati lasteaia köök. Kuid igal aastal lisandub midagi uut. Näiteks 2016. aastal valmis tüdrukutele tosin komplekti Pilistvere kihelkonna rahvarõivaid ja kõigile seiklushimulistele madalseiklusrada, saab ronida ja pugeda. „See oli helesinine unistus. Käisin sarnast vaatamas Luunjas, Valtus, Tallinnas – miks siis mitte meil? Rada teha maksis ligi 9000 eurot, kuid nüüd seiklejaid jagub. 2017. aasta sügisel saime koostöös MTÜ Imavere spordiklubiga ka välijõusaali,” tõi Arula mõned näited.

Eelmisel aastal valmis tubane omaetteolemise nurk või sõbraga koosolemise nurk või mõtlemise nurk – lapsed on ise need nimed pannud.

Mõmmid on saanud ka kiita. Näiteks 2014. aastal osalesid nad kahe algatusega (tammetõrude kogumise ja jääkmaterjalidest meisterdamisega) keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursil, kuhu laekus kokku 187 algatust ja anti välja 26 auhinda kuues kategoorias. Meisterdasid pered kodus ja kasvatajad lasteaias ning mõmmid pälvisidki tiitli „Keskkonnakäpp 2014“.

Aastate jooksul tehtu on lasteaia tublid õpetajad kogunud paksudesse kroonikakaustadesse.

Küsimusele, milline on hea lasteaiaõpetaja, teab Arula vastust: „Soe inimene, kes tuleb tööle rõõmuga. Loov. Positiivse ellusuhtumisega ja avatud uuendustele. Hea suhtleja igal tasandil, aga kõige tähtsam ikka lastega – laps peab oleme õnnelik ja siit hea tundega koju minema.“ Just täpselt sellised kolleegid Arulal ongi. Õnneks on lahenenud ka õpetajate palgamure.

Uudiseid on ka. Sellest aastast on lapsed Mõmmi lasteaeda oodatud juba kell 7 (seni kell 7.30). Jaanuari lõpuni käis juba tavaks saanud väikeste leiutajate konkurss, selle aasta teema on „Kingitus Eestile”.
Sünnipäeva muutis põnevaks Mullmeister, kes püüdis suurtesse seebimullidesse ka lapsed. Lõunaks valmis kokatädi Silval aga pidupäeva seljanka.

Arnika Tegelmann,  Järva Valla Leht – veebruar 2018

 

Mõmmipere madalseiklusrada

MÕMMIPERE MADALSEIKLUSRADA

Imavere lasteaia õuealale on kerkinud vahva madalseiklusrada, et pakkuda põnevat ning arendavat tegevust lastele. Rada võimaldab lastel harjutada eelkõige tasakaalu, täpsust ja harjuda kõrgusega. Teatavasti on lastel olemas loomulik huvi ronimise ja turnimise vastu ning seiklusrada on suurepärane vahend iseenda proovilepanekuks.

Mõmmipere seiklusrada koosneb 7 platvormist (0,5-0,8m kõrgusel, 10 elementi kogupikkusega ca 57,5 meetrit), mis on omavahel ühendatud erinevate tross-sildadega. Viimasel seiklusraja etapil saavad lapsed sooritada õhusõidu mööda trossi.

Seiklusraja ehitas 3park OÜ, kelle rajatud on näiteks Nõmme, Valgeranna, Pirita Seikluspark, lisaks üle 20 madalseiklusraja lasteaedadele ja külakeskustele. Seiklusraja ehitus toimus vastavalt standardile EN  15567-1, lisaks on arvestatud mänguväljakute standartiga EN 1176-1:2008. Puudele on rada kinnitatud viisil, mis ei vigasta neid ja on kooskõlas Keskkonnaametiga.

Seiklusraja ehitamisele aitasid kaasa: Imavere vald, Imavere jahimehed, Stora Enso Eesti AS Imavere Saeveski, Graanul Invest AS, San Revilo AS, Felkman OÜ, Hiiehaldjas OÜ, Imavere Soojus OÜ,  Hanna Miia ja Helena Marii Haljas, lapsevanemad.

Suur-suur tänu kõikidele toetajatele suure ja vahva unistuse täitumise eest! See on heategu, mis paneb laste silmad kohe kindlasti särama!                                                                                                     

Seiklusrada on eelkõige Imavere lasteaia laste kasutuses. Kõigile ronimishuvilistele on rada avatud esmaspäevast reedeni alates 17:30-st ning laupäeviti ja pühapäeviti. Seiklusrada on mõeldud kuni 10-aastastele lastele.

Vahva ja ohutu seiklemise tagamiseks on kehtestatud reeglid. Seiklusrada on videovalve all.

MÕMMIPERE MADALSEIKLUSRAJA REEGLID

  • SEIKLUSRAJALE TOHIB MINNA AINULT TÄISKASVANU ( OMA ÕPETAJA VÕI EMA-ISA) LOAL JA JUURESOLEKUL.
  • RAJAL OLLES EI TOHI MÜRADA, PEAB OLEMA TÄHELEPANELIK JA ETTEVAATLIK.
  • RAJAL PEAB LIIKUMA AINULT ÜHES SUUNAS. VASTASSUUNAS LIIKUMINE ON KEELATUD!
  • RAJALE MINNA JA SEALT ALLA TULLA VÕIB AINULT SELLEKS ETTENÄHTUD KOHTADEST.
  • PLATVORMILT ALLA HÜPPAMINE ON KEELATUD!
  • ÜHTE RAJA OSA TOHIB LÄBIDA KORRAGA ÜKS LAPS.
  • ÜHEL PLATVORMIL VÕIB KORRAGA OLLA ÜKS LAPS.

SEIKLUSRADA ON MÕELDUD KUNI 10-AASTASTELE LASTELE!

SEIKLUSRADA ON VIDEOVALVE ALL!