Lapsesuu

LAPSESUU

TUBLIDUS EI TULE TÖÖTA, OSAVUS EI HOOLETA

 TUBLIKS SAAB SIIS, KUI PALJU TÖÖD TEHA. TEISI PEAB AITAMA,                                                           

OSAVALT ASJU PARANDAMA. OSAVAKS SAAB SIIS, KUI HÄSTI                                                 

PALJU HARJUTAD JA ÕPID. TUBLI JA OSAV OLLA ON HEA TUNNE,                                        

 SIIS RÕÕMUSTAD EMA JA ISA.

KES PÜÜAB KÕIGEST VÄEST, SAAB ÜLE IGAST MÄEST

KUI TAHAD MIDAGI VÄGA SELGEKS SAADA JA KUI SA HÄSTI                                     

PÜÜDLIK OLED, ON SEE VÕIMALIK. SELLEKS TULEB KATSETADA                                                             

JA HARJUTADA. SA PEAD ÄRA PROOVIMA KÕIK ASJAD,                                                   

MIDA EI OSKA. KARTA EI TOHI.

 KÜLVAD HEAD, SAAD HEAD

SA PEAD TEISTEST HOOLIMA JA NEID AITAMA. HÄID TEGUSID                                           

PEAB TEGEMA, SIIS ON KÕIGIL HEA MEEL JA TUJU. EMMET                                                    

JA SÕPRU PEAB AITAMA, LOOMADE EEST HOOLITSEMA.

NAER ON TERVISEKS

NAER ON TERVISEKS, SEE TEEB MEELE HEAKS JA RÕÕMSAKS.                                  

NAERUGA ON SINU SEES PAREM TUNNE. SEE TULEB TERVISELE                                          

KASUKS JA SIIS ON SÜDAMEL KA HEA.

KUS HÄDA NÄED LAITA, SEAL TULE JA AITA

KUI KEEGI VAJAB ABI, SIIS PEAB KOHE APPI MINEMA. TEISTE                               

ÄPARDUSTE ÜLE EI TOHI NAERDA. SA EI TAHA, ET SINUL                                                                     

ENDAL MINGI ÕNNETUS VÕI HÄDA JUHTUKS.

MIDA ÜKS EI VÕI, SEDA ÜHEKSA VÕIVAD

SUURT KIVI EI JÕUA ÜKSINDA LÜKATA, AGA ÜHEKSA INIMEST                             

SUUDAVAD. ÜHEKSAL ON ÜHEKSA KORDA MÕISTUST ROHKEM                                            

KUI ÜHEL INIMESEL JA NAD SAAVAD KOOS RASKEID                                                

ÜLESANDEID JA TÖÖD TEHA. SÕBRAD PEAVAD ÜKSTEIST AITAMA,                                            

ÜKSI EI SAA ALATI HAKKAMA.

MIDA EI SAA JÕUGA, SEDA SAAB NÕUGA

PEAB KORRALIKULT LÄBI MÕTLEMA, MIDA SA TEED.                                                             

KÕIKE EI SAA JÕUGA TEHA. NÄITEKS SUURT KIVI EI SAA                                             

MUSKLITEGA ÄRA VIIA, TULEB TRAKTOR VÕI KRAANA TUUA.                                             

NÕU ON NAGU AJU, SEE ON INIMESE TARKUS.

KUI TAHAD, ET SUL SÕPRU OLEKS, OLE ISE SÕBRALIK

PEAB OLEMA LAHKE JA ASJU JAGAMA. OMA SÕPRU PEAB                                              

AUSTAMA, SIIS NAD HOIAVAD JA KAITSEVAD SIND KA.                                                                

KUI SA ISE SÕBRALIK EI OLE, POLE SUL ÜHTEGI SÕPRA.                                                        

SIIS ON INIMESE ELU KURB.

KORDAMINE ON TARKUSE EMA

KUI TAHAD MIDAGI SELGEKS ÕPPIDA, PEAD HARJUTAMA                                                          

JA KORDAMA. SEE TEEBKI TARGAKS. PEAB TEGEMA ASJU,                                                  

MIDA EI OSKA, IGA PÄEV PALJU KORDI.  PEAB AABITSAST                                         

KORDAMA, SIIS SAAD KOOLIS HÄID HINDEID. TÖID,                                                                  

MIDA EI OSKA, PEAB KA KORDAMA, NÄITEKS JUBA 5-AASTASELT.

KUIDAS SINA TEISTELE, NÕNDA TEISED SINULE

KUI OLED LAHKE JA LAENAD TEISTELE OMA ASJU,                                                                    

SIIS NEMAD ANNAVAD SULLE KA OMA ASJU. KUI AGA                                                      

OLED PAHA, NÄITEKS LÖÖD TEISI, SIIS NEMAD VÕIVAD                                                    

SULLE SAMA TEHA. SEE EI OLE ÜLDSE NALJAKAS. SA PEAD                                            

OLEMA KÕIKIDE VASTU HEA, SIIS ON TEISED INIMESED KA.

SEE ON TARK, KES RUMALAT EI NAERA

KUI MÕNI TEEB LOLLUSI, SIIS EI TOHI NAERDA. MUIDU TA                                                        

TEEB VEEL ROHKEM. ISE OLED KA SIIS SAMA RUMAL.                                                            

PEAD ÜTLEMA, ET NII EI OLE ILUS TEHA, ET SEE SEGAB                                                          

TEISI INIMESI.

KUI TAHAD LIUGU LASTE, PEAD KA KELKU VEDAMA

TEISED EI PEA SINU EEST ASJU TEGEMA, NÄITEKS KELKU                                                

VEDAMA. SA VIID KELGU RASKELT MÄE OTSA JA ALLES                                                        

SIIS SAAD LIUGU LASTA. KÕIGEPEALT TÖÖ JA SIIS LÕBU.                                         

VEDAMINE ON TÖÖ, LIUG ON LÕBU.

MIS ÜHE MEELEST KULD, SEE TEISE MEELEST MULD

IGAÜKS PEAB ERINEVAID ASJU TÄHTSAKS. ÜKS TAHAB                                                       

AINULT RAHA,  TEISEL ON AINULT RÕÕM JA PUHAS SÜDA.                             

 INIMESEL VÕIB KULDA OLLA, AGA TA EI HOOLI TEISTE                                             

TUNNETEST JA ASJADEST.

PÄRAST ÄIKEST PAISTAB PÄIKE

SEE EI TÄHENDA AINULT ILMA. KUI KAKELDAKSE                                                                      

JA RIIELDAKSE, SEE ON NAGU ÄIKE. KUI ÄRA LEPITAKSE,                                                      

ON NAGU PÄIKE JA VIKERKAAR. KUI MIDAGI TEED                                                                                                        

HALVASTI JA PÄRAST LÄHEB JÄLLE HÄSTI.

 ÕIGE SÕBER KAALUB ENAM KUI KULD

SÕBRAD ON PAREMAD KUI KULD. KULD VÕIB OTSA SAADA,                                          

NÄITEKS RAISKAD POES ÄRA. SÕBRAD EI KAO, SA EI TOHI                                               

AINULT NENDEGA TÜLLI MINNA. KULD EI LOHUTA SIND,                                                    

 HEA SÕBER LOHUTAB.

ELU ON LÜHIKE, VIHA ÄRA PEA

KUI VIHANE OLED VÕI VIHA PEAD, ELAD VÄHEM. NÄITEKS                                              

HÄRRA PUU OLI VIHANE JA TA LENDAS ÕHKU, AINULT KÄND                                                                

JÄI JÄRELE. ELU ON TEGELIKULT PÄRIS PIKK,                                                                          

VÕIB 100 AASTAT KA OLLA.

TÄNASIDA TOIMETUSI ÄRA VISKA HOMSE VARNA

ASJAD PEAB TÄNA ÄRA TEGEMA, HOMME ON JÄRGMISED                                                 

ASJAD. KUI SA JÄTAD TÄNA TOIMETUSED TEGEMATA,                                                                 

ON SUL HOMME HUNNIKUTE VIISI ASJU TEHA. NII VÕIB                                               

KORRALAGEDUS TULLA. NÄITEKS PRÜGIRIDA, KUI EI KORISTA.

KEL ON HUVI, SAAB KÕIK, MIS TA TAHAB

KUI KELLEGIL ON HUVI SAADA NÄITEKS POLITSEINIKUKS,                             

TULETÕRJUJAKS, AKROBAADIKS, SIIS TA ÕPIB JA SIIS TA                                                    

SAABKI SELLEKS. MÕNEL LAPSEL ON HUVI LEGODE VASTU,                                               

AGA EMME EI OSTA. SIIS TA LEIDURIKS EI SAA. HUVI PEAB                                                  

IKKA VÄGA SUUR OLEMA, ET ASJU SAADA.

LIND ARMASTAB OMA PESAKEST JA LAPS OMA KODUKEST

KÕIK ARMASTAVAD OMA KODUKEST – INIMESED, LOOMAD,                                 

LINNUKENE. SEST KES EI TAHAKS OMA KODUKESES ELADA?                                             

OMA KODUS ON KÕIGE PAREM. SEAL ON EMA JA ISA, VEND JA ÕDE,                                 

KEDA SA KÕIGE ROHKEM ARMASTAD. OMA KODUS ON KÕIGE                                             

LEMMIKUMAD ASJAD. LINNUPESAS ON KÕIGE LEMMIKUM                                       

LINNUPOEG JA VAHEL VIHMAUSSID KA. KODU PESAS PEAB                                              

OLEMA PEREKOND.

 IGAÜKS ON OMA ÕNNE SEPP

SA PEAD ISE TEGEMA ASJU, MIS SIND RÕÕMSAKS TEEVAD.                                          

NÄITEKS TRENNI TEGEMA JA SPORTI, SIIS OLED TERVE                                                        

JA ÕNNELIK. SA PEAD OLEMA NII, ET SUL ON PALJU SÕPRU.                                                

KÕIGE ROHKEM SAAD SA ISE TEHA, ET ÕNNE OLEKS.                                                           

ÕNNE ON VAJA, ET RÕÕMUS OLLA JA KAUA ELADA.

Tarkusi seletasid Marumõmmi rühma lapsed

Pimekana

* Inimene, kes mitte midagi ei näe.

* Ta ei leia asju üles.

* See on üks mäng.

* See võib olla kana, kes on pimedaks jäänud!

Venivillem

* Inimene, kes alati igale poole hiljaks jääb.

* Ta on hästi aeglane.

* See võib olla näiteks kumm või taigen, seda saab venitada.

Ninatark

* Inimene, kes on üleni tarkust täis.

* See, kellel on kõik tarkus nina sees.

* Tarkus on ju peas ja nina on pea küljes.

* See inimene on ninast targem – ta tunneb õigeid lõhnu.

Kidakeelne

* Mingi keel, millel on pikad või siis lühikesed kidad.

Naljatilk

* Inimene, kes naljatab.

* See, kes räägib palju nalju.

* See võib olla naljaka kujuga tilk, vist veetilk või vihmatilk.

Kobakäpp

* Inimene, kes kõike valesti teeb, üldiselt on ta koperdaja.

* Ta pillab kausse ja asju kogu aeg maha.

* See, kes kogu aeg kobistab.

Puupea

* Inimene, kes on üleni loll.

* See on selline inimene, kes midagi ei mõista, ta pea on puust tehtud.

* See on see, kes toksib puud peaga ja ei saa hakkama.

Ahnepäts

* Inimene, kes krabab teiste eest kõik asjad ära, eriti magusad.

* Ta sööb ainult head ja paremat, ta võib isegi suur inimene olla.

* See on see, kes teeb ahneid pätse, need on koledad ja pruuni värvi.

Vedelvorst

* Inimene, kes on hästi laisk, ta vedeleb kogu aeg voodis või põrandal.

* See on vorst, mis on vedelaks läinud.

Maiasmokk

* Inimene, kes palju magusat sööb, näiteks kommi ja mett.

* Karu on maiasmokk.

/Marumõmmid, kevad 2017/

OMA LUGU 

Imavere

On ilus väike kohake,

kus voolab Paia ojake.

Siin väike lasteaed ja kool,

puudu pole meil ka kool.

Veel vallamaja, muuseum, kõrts

ja kõhu täidab Kaie burks.

Siin sõbrad, tuttavad ja pere,

see koht on armas Imavere.

/Hanna-Brith Pelt, 5-aastane/

Kodu

„Tere!“ ütleb meie pere,

kodu on meil Imaveres.

Tunnen oma kodu teed,

see on Kodunurme tee!

/Marite Moorits, 5-aastane/

Eestimaa

Mu kodu on Eestimaa,

see maa on ilus.

Meil on metsad, põllud, mäed,

seda ilu Eestis näed.

Meil on oma rahvuslill ja – lind,

nende võlu on end imetlema pannud mind.

Rukkilill on väga kaunis,

suitsupääsuke, kes taevas laulis.

Lipp meil lehvib sini-must-valge,

Eesti laste nägudel rõõmsad palged.

Armastame Eestimaad,

sest ta meie kodumaa!

/Sandra Šelgunov, 6-aastane/

Oma lugu

Ma mängisin õues paljajalu. Emme astus õue, nägi rukkipõldu ja läks sinna. Ma läksin kaasa. Rukkipõllul oli palju rukkililli. Ma nägin Eesti lippu.

/Marinelle Maasing, 6-aastane/

Eesti lipu värvides                                                                                                                               

Eesti lipu värvides

on rukkilille õiesinetus,

pääsupoja tiivasirutus,

paekivi põline karedus.

Eesti lipu värvides

on laste silmade peegeldus,

emade ja isade armastus,

vanavanemate tarkus.

Naljalugu                 

Lapsel on nalja nabani,

lausa varbaotsani,

naeru on üle toa ukseni,

üle ukse õueni,

üle õue metsani,

üle metsa rabani,

suisa Põhjanabani!

/Heidi Arula/

/Luuletused ja lood, veebruar 2017)

Meie lasteaed

Ilus ja suur maja.                                                                                                       

Siin on palju mänguasju ja lillesid ja kõike asju.                                                                

Lahe köök.                                                                                                                              

Lasteaed on õppimiskoht ja mängimiskoht ja trenni tegemise koht.                                      

Lasteaed on tehtud, et lapsed tuleksid siia ja uus laps ka tuleks siia.                                  

Siin saab kõik laulud ja tantsud selgeks õppida.                                                                    

Siin saab joonistada ja laulda ja suureks kasvada.                                                              

Lasteaias saab õppida ja siin saab targaks.                                                            

See, kus on lapsed.

Kus saab mängida ja õppida.

 Milleks on seda vaja?

Sellepärast, et kui emad-isad lähevad tööle, siis lapsed tulevad siia.

Kui vanemad tööl käivad, siis saavad natuke puhata ja meie saame ka.

Siin nad saavad näha rohkem lapsi kui oma kodus.

Et sõpradeks saada.

Et ennast tutvustada teistele.

Et õpiks nii, et kooli saaks minna.

Millal ehitati lasteaiad?

Väga ammu, siis kui muuseumit hakati ehitama.

Jaanuaris, vanadel aegadel.

Kui maa oli tühi, kui polnudki midagi.

Siis kui mu issi sündis, ma arvan.

Mul on üks sõber, kes käis siin, kui oli umbes kolmene, nüüd on ta mingi 30.

Mis Sulle lasteaias meeldib/ ei meeldi?

Mulle meeldib kõik siin.

Mängida, õppida, legodega mängida, sport, õues meeldib käia.

Siin on mänguasjad.

Ainult üks viga on – tantsida ei meeldi.

Mulle ei meeldi kui keegi lükkab või asju ära võtab.

Mida sa siis teeks kui lasteaeda poleks?

Siis me peaks ainult kodus istuma.

Laisad olema, ei tuleks voodist püsti.

Oleksin üksi kodus ja mul oleks täitsa igav.

Siis peame kodus ootama, mida teha.

Siis oleks äge, passiks kodus.

Siis sa läheks külapeale kui emad-isad tööl on. Ja kui nemad ka tööle lähevad siis oleks üksi.

Läheks kuhugi suurema sõbra juurde.

Või läheks koos vanematega tööle.

Milline Sinu lasteaed on?

Mõmmi lasteaed.

Tore ja äga ja armas.

Ilus on lastead.

Ilusad kasvatajad on.

 Mis võiks olla teistmoodi?

Halb on see, et meil on puud raagus.

Et oleks natuke vähem lapsi ja oleks vaikus.

Aiad võiks lahti olla, siis saaks vahepeal kodus käia.

Et oleks bussiringe rohkem, siis oleks rohkem lapsi.

Kodus on natuke rohkem puhkepäevi.

Kes on kasvataja?

See, kes õpetab, käib väljas ja õpetab.

See, kes hoiab lapsi.

Kuidas kasvatajaks saab?

Sünnivad.

Peab õppima, käima koolis.

Ülikoolis.

See on raske, sest peab asju harjutama.

Kas see töö on kerge või raske?

Töö on tore.

Arvan, et raske.

Lapsed räägivad kõvasti. Lollitavad.

Lapsi on palju. 

/Marumõmmid, jaanuar 2016/