Lapsesuu

LAPSESUU

Pimekana

* Inimene, kes mitte midagi ei näe.

* Ta ei leia asju üles.

* See on üks mäng.

* See võib olla kana, kes on pimedaks jäänud!

Venivillem

* Inimene, kes alati igale poole hiljaks jääb.

* Ta on hästi aeglane.

* See võib olla näiteks kumm või taigen, seda saab venitada.

Ninatark

* Inimene, kes on üleni tarkust täis.

* See, kellel on kõik tarkus nina sees.

* Tarkus on ju peas ja nina on pea küljes.

* See inimene on ninast targem – ta tunneb õigeid lõhnu.

Kidakeelne

* Mingi keel, millel on pikad või siis lühikesed kidad.

Naljatilk

* Inimene, kes naljatab.

* See, kes räägib palju nalju.

* See võib olla naljaka kujuga tilk, vist veetilk või vihmatilk.

Kobakäpp

* Inimene, kes kõike valesti teeb, üldiselt on ta koperdaja.

* Ta pillab kausse ja asju kogu aeg maha.

* See, kes kogu aeg kobistab.

Puupea

* Inimene, kes on üleni loll.

* See on selline inimene, kes midagi ei mõista, ta pea on puust tehtud.

* See on see, kes toksib puud peaga ja ei saa hakkama.

Ahnepäts

* Inimene, kes krabab teiste eest kõik asjad ära, eriti magusad.

* Ta sööb ainult head ja paremat, ta võib isegi suur inimene olla.

* See on see, kes teeb ahneid pätse, need on koledad ja pruuni värvi.

Vedelvorst

* Inimene, kes on hästi laisk, ta vedeleb kogu aeg voodis või põrandal.

* See on vorst, mis on vedelaks läinud.

Maiasmokk

* Inimene, kes palju magusat sööb, näiteks kommi ja mett.

* Karu on maiasmokk.

/Marumõmmid, kevad 2017/

OMA LUGU 

Imavere

On ilus väike kohake,

kus voolab Paia ojake.

Siin väike lasteaed ja kool,

puudu pole meil ka kool.

Veel vallamaja, muuseum, kõrts

ja kõhu täidab Kaie burks.

Siin sõbrad, tuttavad ja pere,

see koht on armas Imavere.

/Hanna-Brith Pelt, 5-aastane/

Kodu

„Tere!“ ütleb meie pere,

kodu on meil Imaveres.

Tunnen oma kodu teed,

see on Kodunurme tee!

/Marite Moorits, 5-aastane/

Eestimaa

Mu kodu on Eestimaa,

see maa on ilus.

Meil on metsad, põllud, mäed,

seda ilu Eestis näed.

Meil on oma rahvuslill ja – lind,

nende võlu on end imetlema pannud mind.

Rukkilill on väga kaunis,

suitsupääsuke, kes taevas laulis.

Lipp meil lehvib sini-must-valge,

Eesti laste nägudel rõõmsad palged.

Armastame Eestimaad,

sest ta meie kodumaa!

/Sandra Šelgunov, 6-aastane/

Oma lugu

Ma mängisin õues paljajalu. Emme astus õue, nägi rukkipõldu ja läks sinna. Ma läksin kaasa. Rukkipõllul oli palju rukkililli. Ma nägin Eesti lippu.

/Marinelle Maasing, 6-aastane/

Eesti lipu värvides                                                                                                                               

Eesti lipu värvides

on rukkilille õiesinetus,

pääsupoja tiivasirutus,

paekivi põline karedus.

Eesti lipu värvides

on laste silmade peegeldus,

emade ja isade armastus,

vanavanemate tarkus.

Naljalugu                 

Lapsel on nalja nabani,

lausa varbaotsani,

naeru on üle toa ukseni,

üle ukse õueni,

üle õue metsani,

üle metsa rabani,

suisa Põhjanabani!

/Heidi Arula/

/Luuletused ja lood, veebruar 2017)

Meie lasteaed

Ilus ja suur maja.                                                                                                       

Siin on palju mänguasju ja lillesid ja kõike asju.                                                                

Lahe köök.                                                                                                                              

Lasteaed on õppimiskoht ja mängimiskoht ja trenni tegemise koht.                                      

Lasteaed on tehtud, et lapsed tuleksid siia ja uus laps ka tuleks siia.                                  

Siin saab kõik laulud ja tantsud selgeks õppida.                                                                    

Siin saab joonistada ja laulda ja suureks kasvada.                                                              

Lasteaias saab õppida ja siin saab targaks.                                                            

See, kus on lapsed.

Kus saab mängida ja õppida.

 Milleks on seda vaja?

Sellepärast, et kui emad-isad lähevad tööle, siis lapsed tulevad siia.

Kui vanemad tööl käivad, siis saavad natuke puhata ja meie saame ka.

Siin nad saavad näha rohkem lapsi kui oma kodus.

Et sõpradeks saada.

Et ennast tutvustada teistele.

Et õpiks nii, et kooli saaks minna.

Millal ehitati lasteaiad?

Väga ammu, siis kui muuseumit hakati ehitama.

Jaanuaris, vanadel aegadel.

Kui maa oli tühi, kui polnudki midagi.

Siis kui mu issi sündis, ma arvan.

Mul on üks sõber, kes käis siin, kui oli umbes kolmene, nüüd on ta mingi 30.

Mis Sulle lasteaias meeldib/ ei meeldi?

Mulle meeldib kõik siin.

Mängida, õppida, legodega mängida, sport, õues meeldib käia.

Siin on mänguasjad.

Ainult üks viga on – tantsida ei meeldi.

Mulle ei meeldi kui keegi lükkab või asju ära võtab.

Mida sa siis teeks kui lasteaeda poleks?

Siis me peaks ainult kodus istuma.

Laisad olema, ei tuleks voodist püsti.

Oleksin üksi kodus ja mul oleks täitsa igav.

Siis peame kodus ootama, mida teha.

Siis oleks äge, passiks kodus.

Siis sa läheks külapeale kui emad-isad tööl on. Ja kui nemad ka tööle lähevad siis oleks üksi.

Läheks kuhugi suurema sõbra juurde.

Või läheks koos vanematega tööle.

Milline Sinu lasteaed on?

Mõmmi lasteaed.

Tore ja äga ja armas.

Ilus on lastead.

Ilusad kasvatajad on.

 Mis võiks olla teistmoodi?

Halb on see, et meil on puud raagus.

Et oleks natuke vähem lapsi ja oleks vaikus.

Aiad võiks lahti olla, siis saaks vahepeal kodus käia.

Et oleks bussiringe rohkem, siis oleks rohkem lapsi.

Kodus on natuke rohkem puhkepäevi.

Kes on kasvataja?

See, kes õpetab, käib väljas ja õpetab.

See, kes hoiab lapsi.

Kuidas kasvatajaks saab?

Sünnivad.

Peab õppima, käima koolis.

Ülikoolis.

See on raske, sest peab asju harjutama.

Kas see töö on kerge või raske?

Töö on tore.

Arvan, et raske.

Lapsed räägivad kõvasti. Lollitavad.

Lapsi on palju. 

/Marumõmmid, jaanuar 2016/